Jek argentinitiko rodaschi ande jek phuro kher, kaj koji upre likerde on, ande Buenos Aires jek lista le simbatisantkijendar taj simbatisendar le naci-reschimiha lakla, phentscha o Simon-Wiesenthal-centrum ande Paris.
But dschene, afka o aundiptscha phukan, loj upre jek vaj buteder konti usi „Schweizerische Kreditanstalt“ and potschinde, i adiveseskeri bari banka Credit Suisse le beschipeha ando foro Zürich. „Amen gondolinas, hot upre adala igen dur mirne paschlime konti loj sina, save le dschidovtschengere opferendar le nacijonalsocijalismusistar tschorede ule“, butscholahi. O Simon-Wiesenthal-centrum la bankatar ande jek lil o use gejipe use lengere archivtscha mangla.
Bibastale haburiskere tschora andi Argentinija naschi gele
But le dschenendar upral i lista, pal o and schecinipe le centrumistar, kontakto use firmtscha sina, saven khetanipesker phandlipe uso NS-reschim sina, „save maschkar o dujto themeskero haburi la USA-jatar taj la Bari Britanijatar upri kali lista bescharde ule“. Argentinitike nacijengere grupn probalinde, o lila, save o tschatschipe phukan, te tharel, phentscha o centrum.
I Credit Suisse upri komisiojona pe ar vakertscha, savi maschkar 1997 taj 1999 peske o svecijakere konti le holocaust opferendar aun dikla. I banka ham phentscha, hot oj adale „kojaske papal palal dschala“.
But bibastale NS-haburiskere tschora, tel lendar o Josef Mengele taj o schero le ledschipestar le dschidovtschendar ando logertscha Adolf Eichmann, pal o dujto themeskero haburi andi Argentinija naschi gele taj odoj butvar telal hamischni identiteta dschivnahi.
red, science.ORF.at/Agenturen